17.09 - Päev 10 (Caldas de Reis - Teo, 31 km)

Järjekordne camino päev oli alanud varakult. Albergues olev kohvimasin oli rikkis ning see kurvastas Luist. Järgmine tund aega kõndisime pidevas lootuses leida baari või kohvikut, kust saaks ergutavat jooki. Ei märganud, kuidas kaotasin teel oma mütsi ning olin üsna kiirelt kaotusega leppinud.

Esimene baar ilmus nähtavale ühe tiheda liiklusega tee äärde. Tegelikult oli ta mõeldud eelkõige mööda sõitvatele rekkameestele, kuid ka palverändurid olid seal oodatud külalised. Sel varajasel kellaajal koht oli rahvast (mehi) täis. Luis oli pääsenud baarilettile ligi ning tellis meile kohvisid.

Mõni aja möödudes tuli baari ka Paolo ning ta käes oli mu müts! Ma ei osanud oodatagi, et keegi korjab ta ülesse ning toob minule tagasi. Olin väga imestunud, õnnelik ja tänulik.

Kuni järgmise suurima linnani Paolo jätkas teed koos meiega.

Umbes 4-5 kilomeetri pikkune maaliline teekond läbi Bermana orgu

Sellised on Galicia tüüpilised surnuaiad

Maisi kuivati

Jõudsime Padroni, kuid sinna me pikaks ei jää.

* Padronis ja selle eelasulas Herbonis on 2 albergued.
a) Herboni albergue Hospital de Peregrinos de Herbón ehk Monasterio de Herbon on kloostri osa, mis asub caminolt umbes 3 km kaugusel (tee ääres on teeviit) ning on tegelikult keskaegse kloostri osa. See on väga kiidetud koht. Hospitalero on väga sõbralik noormees, kes pakub külalistele nii hommiku- kui ka õhtusöögi. Kloostri hoovis on suur aed, kus kasvavad viinamarjad ja muu söödav kraam. Alberguet tehakse lahti kella 16'st (donativo).
b) Albergue de peregrinos de Padrón on veidi tagasihoidlikum valik

Kohvipaus

Paolo demonstreerib oma isikutunnistust

Vahepeal astume ka turult läbi. Pildil on külmutuatud bacalao (soolane kala) fileed

Sööme linnas lõuna ning kõnnime edasi

"Äsja abielus!" hispaania keelne kiri teel

 

Viigimari

Viinamarjaistandus ja camino

 

Oleme jõudnud Teo'sse, mis asub Santiagost umbes 12 km kaugusel

Teo albergue interjöör on üsne lihtne. Hoone on 2 korruseline, kuid magamiskohti (26) ei ole üldse palju. Külas peale alberguet on veel mõned majad ning 1 baar, muud midagi.

Tutvusime albergues kahe vene palveränduriga (Sasha ja Lena vist), kes vallutasid Portugali caminot jalgratastega. Valmistasime ühist õhtusööki, mis maitses kõigile.

Vahetult enne söögivalmistamist õpetasin Paolole ja Jonasele kaardimängu nimega "loll" :))) Tuli välja, et keegi peale venelast ei osanudki seda mängu mängida.

Õhtu saabudes läksime istuma õue. Lena ja Sasha, Jonased ja Paolo tõid endale baarist õllesid ning mina Luisega naudisime kuuma teed. Minu kurk ei olnud endiselt terve, seega tee oli minule paras jook.

Tänaseks päevaks oleme juba läbinud üle 230 km ning homne päev on meie viimane ühine päev Portugali Caminol. Oleme väsinud, kuid endaga väga rahul. Selja- ja õlapingete maandumiseks pakkub Jonas oma massaazi teenuseid ning mina olen nõus olla eksperemendi esimeseks osaliseks. Minu üllatuseks Jonasel on kuldsed käed. Selg on igatahes talle väga tänulik.