16.09 - Päev 9 (Pontevedra - Caldas de Reis, 23 km)

Hommikul ärkasin juba tavapäraselt kella 6-7 paiku ning läksin oma kotiga vaikselt magamistoast välja. Luis tuli kohe mu järgi ning me asusime üsna varsti teele.

 

Jalutasime Pontevedra ajaloolisest keskusest läbi ning Luis tutvustas mulle teekonna kõige ilusamat kirikut

Edaspidine tee kuni Caldas de Reis'ini oli üsna lihtne. Ei mäleta ühtki järsu tõusu ega takistust teel.

Praktiliselt terve tee väitel oleme rääkinud Luisega väga tõsistel elulistel teemadel (alkohool ja narkootikumid, rasism ja rahvuste konfliktid, meelepärane töö jne) ning ma ei märganudki, kuidas suurim osa teekonnast oli läbitud.

Nii minul kui ka Luisel oli tekkinud tunne, et oleme kohtunud caminol mitte juhuslikult. Järeldasime, et Jaakobus (või siis saatus) viis meid kokku selleks, et me õppisiksime teine teiselt midagi väga tähtsat.

Caldas de Reis on linn, millest läbi voolavad kuumad vee allikad. Linnas on ülesse ehitadud väikesed basseini-taolised konstruktsioonid (umbes nelja vanni suurused), kus kohalikud perenaised tihtipeale peasevad riideid ning palverändurid puhkavad jalgupidi vees. See vesi on üsna puhas kuna ta ei seisa ühe koha peal. Ühest nurgast voolab sisse ja teiselt välja. Sisenedes Caldas de Reisi esimese ajana otsisime ülesse ühe neist kuuma vee vannidest ning asusime natima selle lõõgastavat mõju.

Seal samas saime tuttavaks kahe kuttiga (sakslane ja iirlane), kes pajutasid meile oma hipilikustest eluviisidest. Mulle igatahes nad avaldasid unustamatut muljet. Noored, vabad, muretud, seiklushimulised, sõbralikud, andekad, õnnelikud. Nad elavad sellist elu, millest paljud kaasaegse ühiskonna inimesed (sh mina) saavad vaid unistada. Sain endale mälestuseks ilusa käsitsi tehtud käevõru ning mitu suurt südamlikut kallistust. Üks poistest oskas mängida kitarri ja ilusasti laulda. 

Albergue Posada Doña Urraca on keskse asukohaga ning selle läheduses on mitmeid kohvikuid ja baare. Umbes 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel on tidupood ja apteek. Ise albergue on üsna lihtne ning ilmselt ei sobi väga nõudlikule ja virisevale palverändurile. * 5 Eur, uksed on lahti 13:00 - 22:00 ning valgus kustub automaatselt kell 22:30. On saadaval 36 voodikohta + 12 madratsit

Äkki ka selles jões oli vesi soe?

Jonas ja Jonas mediteerivad ning seekord ma piirdun vaid nende pildistamisega :))) Iga päev sellist pildi ei näe

Seiklen mööda linna tänavaid poe ja apteeki otsingus ning hiljem naasen täitsa juhuslikult ühe väiksema kuuma veeallika juurde, kus on juba kogunenud Santiago palverändurid (Paolo, Jonased ja palju teisi, hiljem tuli ka Luis)

Päikese käes oli väga mõnus lebotada. Kohalikud elanikud kõndisid meist mööda ning mõned turistid tegid meist pilte. Ilmselt iga päev ei näe nii palju palverändureid ühes kohas puhkamas. Mõned tulid meie juurde jutule.

Kakao - minu jaoks parim "karastusjook"

Veeallika vastas paiknev skulptuur :)

Õhtu lõpetuseks olin jäänud nõusse minema Jonastega kiikuma albergue vastas paikneval kiigel ning oh ime - kiik jäi terveks. Lapsepõlv tuli meelde ning ma nautisin neid hetki täiega. Samal ajal Luis ja Paolo ajasid albergue trepil jutu ning kõigil oli väga hea ja rahulik olla.