Täna on mu selle aasta viimane päev Hispaanias. Naudin hommikust jalutuskäigu Santiagos. Hommik on minu jaoks vaidlematult lemmik aeg, et näha Santiago de Compostelat oma hiilguses ja värskuses.
 |
| Palverändurite kontor |
Täna jalutan seljakotita. Jätsin asjad, mida hetkel enam ei vaja, palverändurite kontorisse. Proovin oma pangakaarte veel mõnes pangautomaadis, kuid tulutult. Lõpuks jääb silma Deutsche panga ATM. Katsetan ning taaskord juhtub väike ime - raha tuleb! :) I love Deutsche Bank!
Enne kella 12 jõuan katedraali. Eva ja Erwin on juba kohal. Jalutan suure naeratusega nende poole. Eva teeb meid Erwiniga tuttavaks. Erwin näeb üsna noorelt välja. Ma ei ütleks, et ta on peaaegu et 70-aastane. Ma kujutasin teda ette teistsugusena. Ei ole tal ees ei paksu kõhtu ega peas valgeid juukseid.
Täna on neljapäev ning missa on botafumeiro'ta. Oleks tahtnud, et ka Eva näeks võimsamat tserimooniat botafumeiro lennutamisega, mida kogesin eelmistel aastatel. Eval on aga juba tekkinud idee jalutada Camino via de la Platat järgmisel aastal ning siis jõuda Santiagosse pühapäeval.
Peale missat lähme koos Eva ja Erwiniga sööma lõunat Casa Manolosse. Toit on seal tõepoolest hea.
Märkan taas ka "uut" Bernti, ta tervitab Evat ja Erwinit, kuid hoiab siiski meist eemale. Lepime kokku, et enne minu lahkumist viie paiku joome koos kohvi palverändurite kontori vastas asuvas kohvikus. Ka Berntile meeldib see koht.
Peale missat kohtume peaväljakul ka säravaid Hispaania poisse, sh Joset. Nad on jõudnud Santiagosse täna hommikul.
Jutustame Evaga Erwinile läbitud teekonnast ning räägime üldiselt elust-olust. Oleme koos viimased tunnid ning seejärel ütleme teine teisele hüvasti. Meil on väike lootus kohtuda sel suvel Austrias (mul on juuliks planeeritud puhkus Viinis ja selle ümbruses). Eva on soovitanud mulle kohti, mida peaksin kindlasti nägema ning mainis, et ka Austrias on olemas huvitavad palverännuteed (Austrian via Sacra to Mariazell).
Imetlen katedraali ilu ning käin kummardamas ka apostel Jaakobuse haual. Kas ma tõesti usun sellesse, et siin asuvad apostli säimled? Emmm... Võiks ju nii olla, samas ega ma kindel ei ole. Legend on legend ja traditsioon on traditsioon.
Katedraal ei tekitanud minus kunagi eriliseid emotsioone. Arhitektuur on vaidlematult ilus ning kui katedraalis on vähe rahvast, siis seal valitseb rahu. See meeldib mulle.
Koht, mis aga mulle on tõepoolest väga südamelähedane on hoopiski Plaza de Obradoiro.
Mulle alati meeldinud tundide kaupa istuda maas katedraali vastas ning jälgida ümberringi toimuvat, mediteerida või hoopiski kirjutada.
Eriti mõnus on aga siis, kui ka päike on väljas. Nii nagu täna!
Olen tänulik Primitivo tee kogemuste ja kohtumiste üle. Olen taaskord avastanud enda jaoks midagi uut ning õppinud märgata ja tunda nii üht kui ka teist. Seekord olles siin tunnen rahu ja rahulolu. Nüüd on aga aeg sõita tagasi koju oma päris perekonna juurde. Seekord ma tõesti igatsen Teid!
Uute kohtumisteni, Santiago de Compostela!
**********************************************************************************
THE END!
**********************************************************************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar