17.04.2013 (päev 15): Santa Irene - Santiago de Compostela (23,1 km)

Camino Primitivo 12. etapp (Camino Frances): Melide - Ribadiso (11,1 km) - Arzua (3,1 km) - Santa Irene (16 km) - O Pedruzo (3,1 km)

Camino Primitivo 13. etapp (Camino Frances): O Pedrouzo - Santiago de Compostela (20 km)

Täna ärkasime esimetena hoopiski meie. Hiilisime vaikselt magamistoast välja ning toimetasime edasi köögis. 

Esialgu jalutame mööda maanteed. Tee äärde jääb väike hotell ja restoran, mis tundub olema hommikusöögiks lahti. Saime esimest korda väga imeliku maitsega kohvi, mis oli pärit kannuga kohvimasinast. Väga lahja ja maitse jättis tõepoolest soovida parimat. Äkki meid on siiamani hellitatud?

Turistide grupp, keda nägime eile Casa Verdes, ööbis samas hotellis ning reisijad venivad paari kaupa hommikusöögi saali.

Eeldasin, et  näen täna teel meeletuid rahvamasse. Nii see oli eelmisel aastal. Olin väga imestunud, kui jõudes Pedrouzosse nägin inimtühja linna. Imelik, lausa veidi kõhe.

Teel on nüüd väga palju kohti, kus saab süüa ja kohvitada. Teine katse saada head kohvi, millega oleme vahepeal jõudnud juba ära harjuda. Oh jeerum - jälle ebaõnn. Saime vähemalt teada, et täna ööbis riiklikus albergues O Pedrouzos 30 inimest ning veel umbes sama palju eraalberguetes. Kõik pidavat olema juba teel selleks, et jõuda missale, mis algab kell 12. Hilisemad ärkajad (ehk siis meie) ei jõua õigeks ajaks kohale.

Meil pole kiiret, missale me täna ei lähe. Homme on ka päev. Vahepeal käib peast läbi mõte jääda ööseks Monte de Gozo alberguesse, kuid jalutades see idee haihtub iseenesest.

Täna on esimene päev, kui päike paistab nii tugevalt, et higi voolab ning iga lühikese aja tagant tekkib janu.

Palverändurite traditsiooniline vann ehk siis väike jõgi-allikas, kus oli (on siiamani?) kombeks puhastada ennast higist ja tee tolmust. Räägitakse, et enne sisenemist Santiagosse palverändur pesi ennast, pani selga korralikud riided ja astus uhkelt edasi. Ometigi jäi palverändurile külge ainult temale omane aroom ja näoilme. 

Veel mõned inimesed jalutavad meist mööda. Neid siiski pole nii palju. Paistab, et kellelgil pole enam kiiret. Liigume vaikselt edasi. Meile tundub, et tänane teekond on pikem, kuid on kirjas. Ilmselgelt pikem.

Endiselt imestan, et ma ei tunne seda teed ära. Olen käinud siin eelmisel aastal ning ainuke tuttav koht on Monte do Gozo - Pisarate Mägi.

Monte do Gozolt on näha Santiago de Compostelat. Olen näinud raamatutest pilte suurtest palverändurite kujudest, mis pidavat asuma kusagil Pisarate Mäel. Nende rändurite pilgud on suunatud katedraali poole. Märgistatud camino suunas neid kujusid siiski ei ole. Ometigi need tähendusrikkad kujud peavad kusagil siin olema.

Olen alla andmas, kuid Eva käib peale, et me peame leidma neid "õigeid" kujusid. Paavsti monument ei ole üldse SEE.

Jalutame hiiglasliku Monte do Gozo albergue suunas, väravast läbi ning oh ime - seal kauguses nad paistavadki.

Vaatan Santiago suunas, kuid katedraali siiski ei näe. Linn on kasvanud liiga suureks. Proovin suurendada pildi kaamera abil, kuid ka minu kaamera jääb selleks ilmselgelt liiga nõrgaks.

Santiago on nüüd nii lähedal. Monte do Gozol tekkib ka hetk, kui tunnen suurt rõõmu Santiago nägemisest ja peatsest kohale jõudmisest.

Jalutame edasi ringiga nooltega märgistatud teekonna suunas.

Oleme Santiagos. Ülikooli linnaku lähedal on mõned kohvikud, mis on praegusel kellaajal siiski lahti. Puhkame seal veidi, ma vahetan riided ja kammin ennast ilusamaks :) Eva naerab mu üle.

Evat ootab Santiagos tema abikaasa Erwin. Homme õhtul nad sõidavad koos puhkama Portugali. Eva on õnnelik selle üle, et varsti kohtub oma mehega, samas on ka kurb, et camino on peaaegu läbi ning ka meie peame varsti ütlema teine teisele hüvasti.

Eva peab ostma bussipiletid Portosse, kuid tal ei ole kaasas piisavalt raha. Siiski otsustame minna bussijaama, et uurida, mis kell homme väljuvad bussid. Meie suureks imestuseks näeme bussijaamas Jonathani. Wau, millene kokkusattumus. Uskumatu! Meil polnud lootustki näha Santiagos ühtki tuttavat hinget. Jonathan jutustab meile oma camino seiklustest, surfilaagrist, kuhu ta täna sõidab ja Marist. Nad on jõudnud Mariga Santiagosse juba 4 päeva tagasi ning Mari sõitis Portosse, et jalutada sealt Camino Portuguesi. Ta on ilmselt juba teel ning nii Jonathan, kui ka nüüd Eva loodavad näha jalutavat Marit bussiaknast.

Proovin võtta bussijaama pangaautomaadist sularaha, kuid see ei õnnestu. Seda oli ka oodata. Kolmandat aastat järjest jõudes Santiagosse ei tööta siin ühtki mu pangakaart (Swedbank). Iga kord loodan, et midagi on muutunud, kuid kõik on endine. Võin unustada šoppingust Santiagos, uuest pluusist ja pükstest, millest olen juba mõned päevad unistanud.

Jalutame edasi vaikuses. Eva läheb katedraali ja mina peaväljakule. Olen otsustanud, et täna ma katedraali ei lähe.

Mind valdavad väga mitmekesised emotsioonid ja tunnen segadust. Istun peaväljakul vaatan kord katedraali, kord taevast.

Järsku hakkavad voolama pisarad. Iseenesest. Ma ei saa neid peatuda, kuigi mul ei ole üldse soovi nutta. Noh mida nüüd? Ma ei ole nii emotsionaalne inimene, ma ei ole isegi ühtki filmi ajal hakkanud nutma mistahes traagiline see ka poleks. Üritan hoida pisarad tagasi. Mulle ei meeldi nutta. Eva tagasitulekuks mu nägu on kuiv. Samas ta vist märkab, et ma käitun veidi imelikult ning ilmselgelt vajan aega omaette olemiseks.

Eva pakkub mulle kohtuda õhtul Casa Manolos, kuid ma ei tunne, et täna tahaks minna välja. Kohtume homme peale missat katehedrali ees. Kallistame ja naerame teine teisele. Ma tean, mida sa tunned. Ma tunnen sama.

Pikutan veel veidi aega peaväljakul, seejärel lähen palverändurite kontorisse ning Seminario Menori. Õhtul jalutan vaikselt ringi Santiago tänavatel. Vahepeal istun taas peaväljakul, et kirjutada alla postkardid, mida plaanin saata homme oma vanadele camino sõpradele ning ka Evale. Tagasiteel alberguesse kohtun juhuslikult "uue" Berntiga. Ta on Santiagos üksi ning tunneb rõõmu meie taaskohtumise üle. Joome koos kohvi ning jalutame edasi kuni poole kümneni. Kümneks pean olema tagasi albergues kuna siis pannakse albergue uksed lukku.

Täna mul ei tule pikalt und...