18.09 - Päev 11 (Teo - Santiago de Compostela, 12 km)

Imeline päikesetõus Portugali camino viimasel päeval

Kaasaegne elurajoon vahetult enne jõudmist Santiagosse

Mõned palverändurid läbivad teed Santiagosse jalgratastega, kuid see ei pruugi olla lihtsam viis kohale jõudmiseks, kui jalgsi

Päike, vihmapilved ning 3 õnnelikut rändurit

Credencial ehk palveränduri pass teel kogutud templidega

Tarta de Santiago - Santiago kook, mida mul õnnestus proovida alles hiljuti Eestis

Peaaegu kohal!

See on kirjeldamatu tunne! Oleme kohal!

Need on meeletu õnne, rahulolu ja meeldiva väsimuse hetked

Catedral de Santiago de Compostela - koht, kus peidab ennast rahu

Seda naeratust ei suuda keegi minult ära võtta, isegi mina ise

Enne missat käisime Santiago palverändurite peakontoris ning saime tunnistusi

Seisime järjekorras umbes 30 minutit. Ootuseärevuse tipphetked

Mina ja Paolo. Puudutame keset platsi paiknevat merekarbi, mis on palverändurite sümbol

Vaade peaväljakule Santiago Cathedral'ist

Pühapäevase piduliku missa (kell 12) ootel. Mul oli raudne tunne, et see skulptuur vaatas just mulle otsa ning see pilk...

Missa oli võimas, emotsioon kordumatu ja kirjeldamatu. Võttis lausa mitmeid kordi hinget kinni.

Jonas täidab oma lubadust :)

Paolo, mina, Jonas ja Jonas.
* Luis lahkus Santiagost peale missat. Miskipärast meil oli tekkinud tunne, et me veel kunagi kohtume. Me ei öelnud teine teisele "hüvasti", vaid kallistasime ning naeratades läksime lahku.

Paolo oli veetnud umbes aasta aega Soomes ning sealt olid pärit need sümpaatsed sokkid, mis ajasid kõike naerma

Peale missat meie palverändurite seltskond kogunes Cathedrali taga olevates treppides. Pildil on Jonas, Jonas, Mina, Ricardo, Mattias ja Maria.

Albergue Seminario Menor - Santiago hiiglaslik (177 voodikohta, uksed on lahti 13:30 - 23:00, 10 eur, saab ööbida ka mitu päeva järjest) albergue, mis asub mäe otsas ning südalinnast umbes 10 min jalutuskäigu kaugusel. Ülevalt avanes väga ilus vaade linnale.

Peale puhkust Seminario Menoris läksime linna peale jalutama (mina, Jonased ja Paolo - me kõik peatusime ööseks Seminarios) ning otsima kohta, kust saaks hästi süüa. Seal kohtusime taaskord Sashat  ja Lenat, kellega ajasime viimast korda jutu.

Jonas - meist kõigest kogenuim rändur

Olime juba jalutanud tagasi albergue poole, kui märkasime ühes baaris tuttavaid rändureid Rootsist ja Soomest

Meil ei jäänud midagi muud üle, kui liituda ning veeta veel tunnike aega tähistades meie jõudmist Santiagosse.

Terve päev Santiagos oli võrratu. Õhtu poole aga tundsin ennast üsna nukralt kuna minu imeline camino hakkas jõudma lõpule. Olen kohas, kust leidsin kadunud rahu. Täna oli esimene päev mu elus, millal suutsin hoida oma pead tükk aega mõtetest vabana. See on uskumatu.


**********************************************