11.05.2014 (päev 2): Guillena - Castilblanco de los Arroyos, 18,2 km

Camino via de la Plata 2. etapp: Guillena - Castilblanco de los Arroyos (18,2 km)

Ärkasin veidi enne kuut. Eile panin küll igaks juhuks hommikuks helisema äratuskella, kuid sääsk oli selle ennetanud. Kaela ja käe sügelus oli kadunud peale seda kui määrisin punetavad hammustused  teepuuõliga (olen igasuguste hammustuste suhtes allergiline). Muideks, teepuuõli saab kasutada ka voodilutikate hammustuste peale. See leevendab sügelust. See on ka põhjus, miks võtan teepuuõli alati teele kaasa.

Tavaliselt palverännu ajal ärkan hommikuti äratuskellata ning koguni pean helinaga äratuskella kasutamist alberguetes väga ebakohaseks. Mõnele inimesele sobib ärkamine kell 5-6, teine aga tahaks magada kella 8-9'ni. Inimesed võiksid rohkem arvestada teine teisega ning igal võimalusel vältida öist ja hommikust rahu rikkumist. Igaühel peaks ikkagi säilima vabadus valida, millal ärgata. Sama käib ka valgustuse sisse lülitamise ja kardinate avamise kohta varajasel kellaajal, kui mõned inimesed veel magavad.

Sel korral oleme Ristoga toas kahekesi ning leppisime kokku, et ma äratan teda ülesse varakult. Eilne päev palavuses oli liiga karm. Nüüd oleme targemad ja teame, mida oodata. Väljas läheb valgemaks kella 6.30 paiku. Kui on oodata väga kuuma ilma, siis on hea alustada teed juba päikesetõusul ning lõpetada hiljemalt 14 paiku.

Õues on mõnusalt jahe. Meile avaneb ilus vaade tõusvale päikesele. Tuju on hea ning me oleme valmis via de la Plata vallutamiseks.

Tänane tee tundub olema väga ilus, kulgeb põhiliselt mööda oliivipuude istandusi. Oliive ei ole veel praktiliselt nähagi - nad on imepisikesed.

Seljakotist: tavaliselt mehele (eriti võrdluses naisega) ei ole palju asju vaja. Visatakse seljakotti mõned särgid, püksid, plätud ja veel paar kolm asja. Milleks kulutada raha spetsiaalsele matkakotile, kui kapis vedeleb vana koolikott? Kõik, mis on vaja, mahub ilusasti sisse! Olgu nii. Caminole minnes peaks siiski arvestama ka sellega, et kotti tuleb mahutada suurt veepudelit ja mõnel päeval võtta kaasa toitu. Kui kõik see seljakotti ei mahu, siis tuleb võtta kasutusesse tavalist kilekoti... Ei ole just kõige mugavam lahendus... ;) :) Enne teele asumist, soovitan tutvuda infoga Eesti Jaakobitee palverändurite lehel. 

Paistab, et vihmaga see tee on väga sopane. Traktorite poolt teele sisse sõidetud rööpmed ja praod on kohakuti nii sügavad, et nende ääred ulatuvad peaaegu et põlvedeni. Imestan, kui näen sel teelõigul ka rattureid.

Jõuame järgmisesse majutuskohta 12 paiku. Albergue uksed alles tehakse lahti. Meid tervitavad sõbralik hospitalero ja tema abiline pakkudes külma jooki. Nad ei räägi küll inglise keelt, kuid seletavad maja korda üsna arusaadavalt lahti. Naisterahvas näitab meile ruumid.

Vaade linnale albergue terrassilt

Valime endale väiksemat tuba. Toimetame veidi köögis, käime dušši all ning peseme verandal higised riided. Õues läheb aina kuumemaks. Täna väsimust ei tunne, kuid siukese palavusega enam välja minna ka ei kipu. Otsustame siesta kasuks ning jääme mõlemad üsna kiirelt magama.

Ärgates märkame, et albergues on võrreldes eilsega oluliselt rohkem inimesi. Mõned räägivad ka inglise keelt. Meiega samas toas on üks naisterahvas Austraaliast ja üks hispaanlane, kes parasjagu norskab keerates end seina poole.

Tundub, et inimesi liigub ka via de la Platal. Imestan, et kust nad kõik järsku välja ilmusid.

Kella 15 ja 17 vahel on õues kõige kuumem aeg. Kuue paiku otsustame, et proovime veidi jalutada. Küla on endiselt inimtühi, kuid sellegi poolest tundub olema väga armas. Ühe hoone küljes on termomeeter, mis näitab 46 kraadi! Väljas on küll palav, kuid me ei osanud arvatagi, et temperatuur on nii kõrge. Eile olime kõige kuumemal ajal teel. Nüüd see tundub olema juba lausa uskumatu.

Jalutada on ikkagi palav, seega hüppame esimesesse avatud baari. Konditsioneer puhub täisvõimsusel. Mõnus! Ristole läheb hästi sisse külm õlu ning mulle kuum kohvi külma veega. Joome tasapisi, ajame jutu ning hüppame järgmisesse kohta.

Istudes terrassil ja vahtides ringi aeg lendab märkamatult. Kaheksa paiku ilmuvad välja ka kohalikud elanikud ning elu läheb vaikselt käima. Jalutame veidi ringi ning suundume tagasi albergue poole. Märgates siblimist selle ümber otsustame siiski astuda veel ühest baarist läbi. Seekord patustan ka mina. Tellin endale jäätist :) :) :)

Räägime Ristoga ka suitsetamisest. Tal on küll raske olla ilma, kuid ei ole nii piinav kui see oleks Eestis. Mul on selle üle väga hea meel.

Õhtuks on albergues päris palju inimesi. Meie magamistoas on hõivatud 4 voodikohta, suuremas toas on umbes 13 inimest. Mõned palverändurid saabusid jalgratastega (bicigrino'd).

Kell on alles üheksa, kuid otsustame minna varakult magama. Täna oli väga hea päev ning homme meid ootab ees päris pikk tee.

*******

ALBERGUE DE CASTILBLANCO DE LOS ARROYOS

Albergue asub linna serval, sisenedes linna tuleb keerata tanklast paremale ning jalutada umbes 80 meetrit väikest nõlvast ülesse.

Donativo (annetuskarp on paremalt seina küljes, kui lähed trepist ülesse). Albergue on avatud kindlatel kellaaegadel, 12:00-22:00. Hommikul pääseb välja alates kl 06:00.

Kokku on albergues 30 voodikohta (ühes toas on 3 narivoodit, teises on 12), 2 dušširuumi ja 2 WC, väike kööginurk ja avar terrass vaatega linnale. Riideid pestakse ja kuivatakse terrassil.